Kahe õppedisaini mudeli võrdlus

Õppedisaini mudelid kirjeldavad õpisüsteemi disainis toimuvaid protsesse. Alljärgnevalt kirjeldan ja võrdlen kahte erinevat õppedisaini mudelit – ADDIE ja Merrilli “kivike tiigis” mudelit.

ADDIE MUDEL

ADDIE on üks õppedisaini kujundamise raamistikke, mida paljud õppedisainerid ja -arendajad kasutavad kursuste väljatöötamiseks. ADDIE on lühend mudeli viiest etapist (inglise keelsete etappide esitähtedest), mida kursuse loomisel järgitakse. Need etapid on:

  • Analize (analüüs) – selgitatakse välja vajalikkus, sihtrühma (õppija) omadused ja senised oskused, tingimuste jms analüüs.
  • Design (kavandamine) – selles etapis sõnastatakse õpieesmärgid, valitakse kasutatav keskkond, kursuse plaani (sisu ja struktuur) koostamine, hindamise määramine, õppeprotsessi kavandamine jne.
  • Development (koostamine) – selle etapi tulemiks on valmis e-kursus. Selles etapis toimub õppematerjalide ja -juhiste loomine.
  • Implementation (rakendamine) – kursuse läbiviimine, mida peetakse ADDIE mudeli kõige keerulisemaks etapiks, kuna selles kasutatakse kolmes esimeses etapi tehtut juba õppijatega.
  • Evaluation (hindamine) – tulemuste ja kursuse läbiviimise hindamine. Oluline etapp kursuse kvaliteedi tagamiseks, kuna hindamine ei ole ühekordne tegevus, vaid kogu mudeli ulatuses toimiv protsess. Selles etapis antakse kogu kursusele hinnang ja selle tulemuste põhjal saab kursust paremaks muuta.

Mudeli 3 esimest etappi on kursusele eelnevad – analüüsi, planeerimise ja ülesehitamise etapp –  nende etappide tulemuste edukusest sõltubki kursuse sisu ja väärtus õppijale ning kas esitatud eesmärgid saavad täidetud, tulemused saavutatud. ADDIE mudeli puhul ei täpsustata õpetatavat sisu enne kui arendusfaasis. Eesmärgid, mis nimetatakse küll juba analüüsifaasis, on abstraktsel tasemel.

Mudeli igas etapis toimub kujundav hindamine, kuid viimases, hindamise etapis toimub ka  kokkuvõtlik hindamine, kus hinnatakse nii kogu kursuse läbimise lõpptulemust kui küsitakse osaleja tagasisidet kursuse kohta.

Mudel on spetsiaalselt suunatud õpetama käitumuslikke oskuseid ning nende hindamisele pärast kursuse läbimist. Mudel sobib hästi kursustele, kus õpetamise protsessi käigus midagi ei muutu, näiteks töötajaid koolitavale ettevõttele, pikaajalistele projektidele.

Mudeli plussidena on toodud välja, et aitab tuua välja protsessi nõrkuseid, õppija saab anda  tagasisidet ning seeläbi võimalus õppeprogrammi ja hindamismetoodikat täiustada. Efektiivne mudel tüüpkoolitustele (näiteks seadusest tulenevad koolitused töötajatele – tööohutus)

ADDIE mudelit saab hästi kasutada e-kursuse planeerimisel ja ülesehitamisel. Võimalus pidevalt kursust täiustada vastavalt tagasisidele.

Ehkki ADDIE mudel on üks levinumaid kursuse ülesehitamise mudeleid, on sellel mudelil ka mitmeid nõrkusi. Esimesena tuuakse välja, et ADDIE on pigem raamistik, mitte mudel.

Kriitikana on toodud välja, et liiga palju aega ja energiat kulutatakse esimestele faasidele, millest mõned on protsessijuhtimise tüüpilised elemendid. Ka liiga pikad esimeste etappide kirjeldused ja sellesse panustatud energia pärsivad loovust kursuse ülesehitamisel. Samuti ei ole see mudel piisavalt paindlik, kuna puuduvad võimalused protsessi jooksul vigu parandada, lahenduseks uusi häid ideid kasutada.

Ebaefektiivsus, paindumatus ja mitte piisavalt kiire kohanemine muutustega on veebikeskkonna kursuste loomisel ADDIE mudeli kriitika märksõnad.

MERRILL kivike tiigis mudel

Merrilli kivike tiigis mudel on osa tema õppeteooriast “Õpetamise peamised põhimõtted” (First Principles of Instruction), mille järgi annavad õpetamisele konteksti päriselu ülesanded ja probleemid.  Selle teooria järgi on õppefaasid järgmised:

  • Activation (aktiveerimine) – õppija kasutab oma tegevuses varasemaid teemakohaseid teadmisi;
  • Demonstration (selgitav esitamine) – õppija vaatleb õpitavate oskuste esitlust;
  • Application (rakendamine) – õppija kasutab uusi õpitud oskusi;
  • Integration (seostamine) – õppija lõimib uued teadmised oma igapäevaga (Merrill, 2002)

Kivike tiigis mudeli abil saab ülaltoodud õppefaase ellu viia.

Merrilli õppedisaini mudel kivike-tiigis (Pebble-in-the-Pond) kesksel kohal on probleem ehk ülesanne. Sellest on tuletatud ka mudeli nimetus – probleem on justkui vette visatud kivike, millest saab kese, mida ümbritsevad ringikujuliselt mudeli teised osad:

Pildi allikas
  1. Tuvasta ülesanne/probleem – tuumik ehk tuvastada päriselu ülesanded, mida õpetama asutakse. See on esimene samm õpetamise kavandamisel;
  2. Koosta probleemi jada/sari – probleemi lahendamiseks tuleb lahendada erinevad ülesanded ehk läbida erinevate tegevuste jada, mis algavad lihtsamatest ja liiguvad keerulisemate poole. Kõik ülesanded peavad olema terviklikud, üksik ülesanne ei tohi olla osa suuremast ülesandest. Iga ülesande lahendamiseks tuleb pakkuda mõni näide elust.
  3. Selgita vajaminevad oskused – 2. etapi ülesannete lahendamiseks vajaminevate oskuste väljatoomine. Merrill nimetab viite erinevat teadmiste ja oskuste taset – info terviku kohta (information about), terviku osade väljaselgitamine (part-of), sarnasuste tuvastamine (kinds- of), õpitu rakendamine (how-to), hindamine (what- happens). Esimesed 3 sammu on selgelt seotud õpetatava sisuga, võtmata arvesse, mis meetoditega õpetama hakatakse. Sellega tagatakse, et teadmised ja oskused, mida õpetatakse, on asjassepuutuvad ja omavahel seotud.
  4. Leitakse sisu edasiandmist kõige paremini toetav õppestrateegia ehk õpetamise võtted, mis aitavad õppijatel saavutada teadmiste ja oskuste vajalik tase probleemi lahendamiseks. Merrill nimetab nelja erinevat viisi: rääkimine (talk); näitamine (show); küsimine (ask) ja rakendamine (do).
  5. Viies laine selgitab välja, milliseid õppematerjale on vaja luua ja sobitada valitud keskkonnaga. Õpetaja-õpilase vahelise „lüli“ valimine või loomine.
  6. Viimases etapiks on õppedisaini valimine.

Merrilli´i mudel keskendub peamiselt kogu juhendamise arendusprotsessi projekteerimisetapile. Mudelis on oluline õppimine läbi ülesannete, lahendusi ja tulemusi näidatakse õppijale (näidatakse, milline on õige tulemus), õpitu rakendatakse koheselt praktikasse. Mudeli üks olulisemaid eesmärke on, et õpilastele antavad teadmised oleksid need, mis on vaja – nende kaalutletud läbimõtlemine ja omavahel seostamine on selle mudeli puhul õppedisaini aluseks.

Ehkki eeskätt mõeldud digitaalseks ja veebipõhiseks õppeks, saab kivike tiigis mudelit kasutada ka kontaktõppe kursuste kujundamiseks.

Kriitikud näevad mudelis probleemi selles, et see eeldab ühte suurt probleemi või ülesannet, eesmärki ning kogu kursuse läbiv teema on ühe probleemi lahendamine väikeste etappide kaupa. Samas, selline probleemikeskne lähenemine võib olla õppijale kasulik, kuna on kindel orientiir.

Merrill’i mudeli peamised märksõnad on: lähtutakse autori “Õpetamise peamistest põhimõtetest” (First Principles of Instruction), mille järgi annavad õpetamisele konteksti päriselu ülesanded ja probleemid; õppimisvajadus tehakse kindlaks protsessi alguses, seejärel kujundatakse ja arendatakse õpetaja ja õppijate tegevusi, probleemikeskne lähenemine.

Tutvunud põhjalikult kahe mudeliga toon välja erinevused ja mõtted, mis lugedes tekkisid.

Kui ADDIE mudelil on suurem osa kursuse loomise eeltööl, siis Merrilli mudelil on kohe fookuses probleem ning kursus ehitatakse üles fookusele selle lahendamisele. ADDIE mudeli puhul tundub fookus vales kohas olevat. Suurem energia võiks minna õpetaja ja õpilase vahelisele koostööle. Kuna mudeli põhjal loodud kursused on paindumatud, siis võib juhtuda, et esimestes etappides tehtud valed järeldused või otsused võivad loodud kursuse sihtgrupile ebaefektiivseks osutuda. See eeldaks, et sihtgrupp peab olema väga selge ja kindel, eripäradeta ja koolituse/kursuse eesmärk väga selge. ADDIE mudeli järgi ei saa parandusi teha nö progressis, vaid järgmises tsüklis, pärast tagasisidestamist.

Merrilli kivike tiigis lähenemine tundub praktilisem ja ka loogilisem, Probleem on teada kohe alguses ja seda hakatakse samm-sammult seda väiksete, järjest keerukamate õppetükkide kaupa lahendama, kusjuures juhendamise osakaal langeb igal sammul ja õppija iseseisvus kasvab. Tagasisidestamine käib jooksvalt ning parandusi-täiendusi programmi saab samuti teha õppetegevuse käigus. Rääkimine-näitamine-küsimine-rakendamine jätab mulje nagu õppija ja õpetaja on mõlemad aktiivses rollis. Tundub motiveerivam viis õppijale lähenemiseks, kuna seostatakse ka eluliste sündmustega.

Mõlemat õppedisaini mudelit on kasutatud palju, seega mõlemale on oma sihtgrupp. Usun, et hästi palju oleneb nö probleemi ja koolituse eesmärgist ja meetoditest, et valida kumba mudelit mõistlikum kasutada. Nii nagu ADDIE mudel oli algselt loodud sõjaväelastele tehnika teooria õppimiseks, see sobibki jäigemale sisule (näiteks juura valdkond), Merrilli mudel toetab rohkem loomingulisemat lähenemist.

Kasutatud allikad:

Merrill, M.D. (2002). A pebble-in-the-pond model for instructional design. Performance Improvement, 41(7), 39-44.

Merrill, M.D. (2002). First Principles of Instruction Loetud aadressil: https://mdavidmerrill.files.wordpress.com/2019/04/firstprinciplesbymerrill.pdf

Thomas, H. (2019, 20.september). Pebble-in-the-pond Instructional Design model in Merrill’s First Principles of Instruction [ajaveebipostitus]. Loetud aadressil https://www.mybrainisopen.net/pebble-instructional-design-model/

ADDIE mudel. (kuupäev puudub). Koolitusprogramm „Digialgus“ koduleht. Loetud aadressil https://digialgus.hitsa.ee/sonaraamat/addie-mudel/

Põldoja, H. (2016. 19.aprill). Õppematerjalide koostamise protsess ja kvaliteet [ajaveebipostitus]. Loetud aadressil https://digioppevara.wordpress.com/lugemismaterjalid/oppematerjalide-koostamise-protsess-ja-kvaliteet/

ADDIE Model. (kuupäev puudub). Wikipedia. Loetud 11. november 2020 aadressil https://en.wikipedia.org/wiki/ADDIE_Model

ADDIE mudel. (kuupäev puudub). Kvaliteetse e-kursuse loomise A ja O. Tallinna Ülikooli materjal. Loetud aadressil https://www.tlu.ee/opmat/eope/e_kursuse_a_ja_o_moodle/addie_mudel.html

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s