Valisin järgmiseks lugemiseks Brame’i 2016. aasta artikli, kus autor annab varasema kirjanduse analüüsile tuginedes soovitused heade õppevideote tegemiseks. Leidsin selle artikli lugemiseks huvitava ja vajaliku materjalina, et olla ise paremini ette valmistunud videomaterjalide koostaja.
Õppevideost on saanud erinevates haridusastmetes oluline põim- ja distantsõppe tööriist, mille kaudu õppijale õppesisu edasi anda. Brame viitab oma artiklis mitmetele uuringutele, mis on näidanud, et just video võib olla väga tõhus õppevahend ja parim veebikursuse tööriist.
Samas ei ole õppevideod kui meedium alati efektiivne. Näiteks viitab Brame ka autoritele, kelle uuringud näitavad seda, et õpilased jätavad suure osa videomaterjalist vaatamata ning mõned videoõppematerjalid ei aita väga palju õpilaste arendamisele kaasa.
Brame toob välja, et õppevideo on efektiivne õppevahend, kui tuginetakse kolmele olulisele elemendile – kuulaja-õppija vaimne koormus, kaasatus video teel õppimisel ja kuidas toetada läbi õppevideo aktiivõpet.
Brame annab artiklis ülevaate varasemast kirjandusest ning ülaltoodud kolmele elemendile tuginedes annab soovitused, kuidas võimalikult efektiivselt õppevideoid õppevahendina kasutada.
Millised siis on põhimõtted ja elemendid, mille põhjal koostada või valida õppevideoid, mida kasutades õppimine on efektiivne ja saavutatakse head õpitulemused?
Kolm elementi, mida õppevideo koostamisel silmas pidada:
Vaimne koormus
Swelleri (2003) kognitiivse koormuse teooria järgi on mälul on erinevad komponendid. Üks nendest on töömälu ja vältimaks selle ülekoormust, eeldab tähelepanemine olulise info selekteerimist ebaolulisest. Lühiajaline mälu on mööduv ning kogub teavet keskkonnast. Kuna töömälu maht on piiratud, siis peab õppija aju tegema nö valikuid, mida õppematerjalist meelde jätta ja talletada. Seda teadmist tuleb kindlasti õppematerjalide koostamisel meeles pidada, et mahtu ei oleks liiga palju ja just oluline õpiväljundite saavutamiseks oleks esile tõstetud.
Kaasamine
Põhimõte on siin lihtne – kui õpilased ei vaata õppevideot, siis nad ka ei õpi sellest midagi. Olulisim suunis on, et õppevideo ei tohi olla liiga pikk. Artiklis toodud uuringute põhjal on maksimaalne video pikkus, millega hoitakse õppija tähelepanu 6 minutit. Kui teha video pikem, on see tõenäoliselt ebaefektiivselt kulutatud aeg nii õppijale kui video koostajale.
Teine viis, kuidas hoida õpilased kaasatud, on millist esitamise kõnestiili kasutada. Kui videoloengus kasutatakse entusiastlikku, kiiret ja kaasahaaravat esitlusviisi, on ka kuulajate tähelepanu suurem.
Aktiivõpe
Taaskord on erinevate uuringute põhjal tõestatud, et aktiivõpe on oluliselt efektiivsem õpiväljundite saavutamiseks, kui pelgalt loengu kuulamine. Vahendeid, kuidas täiustada videoloenguid aktiivõppe osadega, on erinevaid. Need kolm meetodit on mitmes õppeaines edu näidanud: lisada videosse interaktiivseid küsimusi, kasutada interaktiivseid osi, milles antakse õppijale kontroll, kasuta suunavaid küsimusi, teha õppevideo osaks kodutöö ülesandest.
Täpsemalt, kuidas ülaltoodud kolm elementi jagunevad ja mida mõjutavad (koos näidetega), on toodud tabelis:
Kokkuvõtteks autori soovitused efektiivse õppevideo koostamiseks:
Õppevideod peavad olema lühikesed ning oluline on hoida fookus õpiväljundil kui eesmärgil.
Selgitamiseks kasutada audio- ja visuaalelemente, kuid selle juures pidada silmas, et need oleksid videot täiendavad, mitte segadusse ajavad.
Oluliste mõtete ja kontseptsioonide väljatoomiseks kasutada esiletõstmist või eraldi märgistamist.
Kaasatuse hoidmiseks kasutada entusiastlikku, haaravat kõnestiili.
Videotele lisada aktiivõppe tükikesi, nagu video sees küsimuse esitamine, interaktiivsete elementide või koduse töö ülesannetega seotuse lisamine.
Artikkel oli huvitav ja heade suunistega, kuidas videoõppematerjali koostada ning mida silmas pidada. Hea sisend, mida meeles hoida järgmise individuaalse kodutöö – õppevideo – koostamisel.
Viited allikatele:
Brame, C. J. (2016). Effective Educational Videos: Principles and Guidelines for Maximizing Student Learning from Video Content. CBE-Life Sciences Education, 15(4), es6. https://doi.org/10.1187/cbe.16-03-0125
Pata, K. (kuupäev puudub). Infotöötlusmudeli rakendusi haridustehnoloogias (loenguslaidid) Tallinna Ülikool, Loetud aadressil: https://www.tlu.ee/~kpata/haridustehnoloogiaTLU/loeng4.pdf
MA õpingute ajaveeb 